Monotüüpia ehk õlivärvitrükk on unikaalne üksik kunstiteos, mille puhul kujutis maalitakse õlivärviga klaasplaadile, plastikule või metallplaadile, millest tehakse ainult üks tõmmis. Diatüüpia on monotüüpia erivorm, kus aluspind kaetakse tiheda trükivärviga, millele on asetatud õhuke paber või riie, mille peale tehakse joonistus. Surve abil kandub joonistatav motiiv läbi paberi või riide, analoogiliselt kopeerpaberiga. Mõiste tõi eesti keelde Märt Laarman.
Näide monotüüpia protsessist
Näide diatüüpia protsessist
Ajalugu
Üks esimesi kunstnikke, kes kombineeris joonistuse ja trükitehnika omavahel oli Itaalia maalikunstnik Giovanni Benedetto Castiglione (1600–1670). Ta leiutas selle tehnika, mis hiljem sai nimeks monotüüpia umbes 1635. aastal. Pärast tema surma jäi monotüüpia tehnika tahaplaanile tulles uuesti kunstnike huvipunkti alles 19. sajandi Euroopas ja Ameerikas.
Põnevat! Veel enne kui tehnikale nimeks sai monotüüpia, kutsus monotüüpiast vaimustuses olev professor Hubert von Herkomer (1849–1914) seda nimedega nagu „Herkotüüpia“ ja “Herkomergravüür“.
Ka tuntud prantsuse maalikunstnikud eksperimenteerisid monotüüpiaga 1890.aastatel. Näiteks Henri de Toulouse-Lautrec, Edgar Degas, Camille Pissarro, August Renoir, Paul Gauguin ja Mary Cassatt.
Edgar Degas. Rippuv kõrvarõngas. Monotüüpia. 1877-1880
Edgar Degas. Vann. Monotüüpia. 1885
Edgar Degas. Kolm baleriini. Monotüüpia. 1878-1880
Degas' monotüüpiad lahtiseletatuna
Paul Gauguin. Õhtu (õudusunenägu). Diatüüpia. 1899-1900
Paul Gauguin. Kaks markiisaare naist. Diatüüpia. 1902
Gauguin'i monotüüpia protsess
Gauguin'i diatüüpia protsess
Paljud 19. sajandi kunstnikud ei saanud endale lubada trükipressiga trükkimist. Näiteks soovitab Maurice Prendergast (1859-1924) oma tudengist sõbrale, et kui too tahab monotüüpiat teha, peab ta vaskplaadile õlivärvi panema, pühkima soovitud kohad värvist puhtaks, panema peale jaapani paberi ja hõõruma paberit lusikaga kuni tulemus meeldima hakkab.
Põnevat! Kunstniku vend on meenutanud, et Prendergast ei saanud endale samuti lubada trükipressi ning tema kodu oli nii väike, et tal ei olnud ruumi isegi töölaua jaoks, seega trükkis ta monotüüpiaid põrandal, kasutades trükiplaadi peal oleva paberi hõõrumiseks suurt lusikat. Seda tehes läks ta protsessist üha enam ekstaasi ja tõstis muudkui paberit trükiplaadi pealt üles, et näha, millise tulemuse värv on paberile jätnud. Suur lusikas tekitas aga nii suurt müra, kuna see käis pidevalt kolksti vastu põrandat, et õigepea hakkasid alumised naabrid luuaga vastu lage toksima ja vaikust nõudma. See tähendas kunstnikule tööpäeva lõppu.
Maurice Prendergast. Bastille' päev. Monotüüpia. 1892
Näiteid teiste kunstnike loomingust
Henri Matisse. Kolm õuna ja taldrik. Monotüüpia. 1914-1915