Linoollõiget saab kunstitundides teha sarnaselt puulõikele. Lisaks linoollõikenugadele on oluline hea linooli olemasolu, linool ei tohiks olla liiga pehme (hakkab pudisema) ega liiga kõva (lõikamine on raskendatud). Seega on soovitatav õpetajatel enne läbi proovida, kas linoolitükk sobib õpilastele lõikamiseks.
Linoollõike kohta saab täpsemalt lugeda siit. |
|
Lauale asetatakse kile ja selle peale fooliumi leht, et foolium katki ei läheks, peab joonistamise ajal käe all olema salvrätik. Kujutis joonistatakse fooliumile, kaetakse üle kokakoolaga (ehk söövitatakse) ja puhastatakse seejärel veega. Järgmisena määritakse svammi abil trükiplaat toiduõliga kokku ja seejärel tehakse niiske svammiga puhtaks. Kujutis kaetakse valtsi abil akrüülvärviga ja üleliigne plaadipind tehakse svammiga puhtaks. Trükiplaadi peale asetatakse paber ja surutakse puulusika vms abil paber vastu plaati. Esimene tõmmis ongi valmis.
Litograafia kohta saab täpsemalt lugeda siit. |
|
Siiditrükki saab koolis katsetada, kui on võimalus kasutada tikkimisrõngaid. Rõngastele kinnitatakse õhuke võrguline kangas, mille peale pannakse šabloon või joonistatakse otse võrgule. Ülejäänud kangas kaetakse PVA liimiga, mis jäetakse kuivama (vajadusel saab fööniga kuivamist kiirendada). Seejärel trükitakse kujutis paberile, riietele või kangale. Selleks asetatakse kangavärv tikkimisrõngale ja aetakse värv laiali plastikkaartidega.
Siiditrüki kohta saab täpsemalt lugeda siit. |
|
|
|
|
|
|
|
Kui papitrükki tehakse vaid papist, siis materjalitrükis liimitakse trükiplaadile veel lisaks erinevaid materjale. Kujutis liimitakse PVA liimiga papile või tugevale paberile ning seejärel trükitakse. Papi-ja materjalitrüki plaadil ei ole aga pikk eluiga. Seega peaks juba esimeste tõmmistega plaadilt maksimumi võtma.
|
|
Loomingulise ülesandena võiksid õpilased teha ka lihtsama märkmiku või kunstnikuraamatu, kuhu teevad näiteks poole aasta jooksul erinevaid templeid ja kirjutavad juurde, kuidas nad mingi mustri said. Lisaks saavad sinna teha visandeid, lisada erinevaid pilte jms.
|
|
Enim kasutatav tempel trükkimiseks on kartul (ent tasub proovida ka sidrunit, brokolit, seent jms). Kujutisi saab lõigata erinevate nugadega, ka linoolinugadega, või teha kartulisse kujutis hoopis piparkoogi vormide abil. Trükkimisel tuleb kartulilt liigne vesi salvrätikuga ära kuivatada ning värvi peale kanda pintslite või ka näppudega, et vältida värvi sattumist vagudesse. Kartulitrükiga saab teha põneva mustrilise pinna või ka iseseisva kunstiteose.
|
|
|
Näide mõtestatud kartulitrükist. Mark Wallingeri tõmmis "Kuningas Edward ja Colorado mardikas" viitab kartulisaagi hävimisele. Colorado mardika ehk kartulimardika sülg on kartulile äärmiselt hävitav. Wallingeri kartulitrükk kasutab meediumina potentsiaalset ohvrit ise - mardikat. Mardika kujutist on korratud viis korda, kõige tugevam trükk on töö keskel ja seda ümbritsevad nõrgemad trükid. Kujutiste asetuse järgi võib järeldada, et see on ainult väike osa lõpmatult korduvast mustrist, andes nii edasi putukamaailma rikkalikku maailma.
|
Vahtplasttrüki tegemise jaoks võib kasutada nii spetsiaalset kunstipoe vahtplasti kui toidupakendit. Joonistuse kandmiseks vahtplastist trükiplaadi peale pannakse sellele joonistuse kavand, mis joonistatakse veelkord üle. Seejärel eemaldatakse kavand ja joonistatakse veelkord tugevalt üle, et vaod oleksid sügavad. Võib ka otse vahtplastile peale joonistada. Trükiplaat kaetakse värviga ja trükitakse. Joonistatud vaod jäävad tõmmisel valgeks, ülejäänud pildi pind jääb värviliseks.
|
|
Lihtne tehnika frotaaž ehk hõõrumistehnika annab töödele väga põnevaid mustreid ja tekstuure. Frotaaži saab kombineerida erinevate tehnikatega või kasutada seda iseseisva kunstiteose loomisel
Põnevat! Tehnika nimetus tuleb prantsuse keelsest sõnast frottage, mis tähendab hõõrumist. |
|
Grataaž ehk vahakriibe ei kuulu küll trükitehnika alla, aga läbi kraapimise saab siiski trükitehnikatele sarnase kogemuse kätte. Tehnika tegemiseks tuleb paberi pind katta õlipastellide või kriitidega. Seda võib teha, kas kindlat rütmi või joonistust jälgides või ka lihtsalt abstraktselt värvides. Seejärel kaetakse paberi pind tumeda akrüül-või guaššvärvikihi (ka tušiga) ja lastakse kuivada. Kuivanud tööle kraabitakse nõelte või puutikkudega soovitud kujutis värvikihi alt välja.
|
|