Koostatud on kuus õppeülesannet, mis on mõeldud õpetajatele inspiratsiooniks trükitehnikate õpetamisel kunstitundides. Õppeülesanded on mõeldud II-III kooliastme õpilastele. Iga õpetaja saab vastavalt klassile ja töövahendite olemasolule õppeülesannetes muudatusi teha. Trükitehnikate õpetamise kohta kunstitundides saab lugeda siit ja trükipressita tehtavatest trükitehnikatest siit.
Õppeülesanne "Loomad ühiskonnas"
Tehnika: Materjalitrükk Klass: 5.–7. klass Kestus: 3 x 45 min Vajaminevad vahendid ja materjalid: trükiplaadiks aluspapp või tugev paber, papp, paberid trükkimiseks, PVA liim, pintslid liimimiseks, valts või pintslid värvi pealekandmiseks, akrüül- või guaššvärvid, käärid, erinevad materjalid, mis jätavad trükkimisel paberile jälje (nöör, reljeefne kangas, mullikile jms).
Eesmärgid:
õpilane eksperimenteerib materjalitrükiga;
õpilane kasutab töös kompositsiooni võtteid nagu tasakaal ja proportsioon;
õpilane väärtustab isikupäraseid ja keskkonnasäästlikke võimalusi loovtöö tegemisel;
õpilane mõtleb loomade olukorra üle tänapäevases ühiskonnas;
õpilane arutleb enda ja kaaslaste loovtööde üle.
Tunni protsess:
Sissejuhatav osa
Esimene tund: ligikaudu 15 minutit. Õpetaja arutleb õpilastega loomade olukorra üle tänapäevases ühiskonnas (loomad tsirkuses, loomaaias jne) ning näitab loomade temaatikaga seonduvaid sotsiaalkriitilisi pilte nüüdiskunstist (nt Banksy tööd). Õpilased otsivad internetist lisainfot loomade kohta, keda tahavad kujutada ning teevad esimesed visandid. Lisaks inspireerib õpetaja õpilasi nägemaks papis kui materjalis loovtöö tegemise võimalusi ja näitab erinevaid näidispilte, mida on võimalik papist teha.
Töö käik
Esimene tund: ligikaudu 30 minutit. Õpilased joonistavad kavandi. Kujutis ei tohi olla detailirohke, vaid peab olema võimalikult lihtne. Õpilane mõtleb trükiplaati kavandades kompositsiooni peale, eesmärgiga saavutada töös tasakaal ja põnevad suurussuhted. Õpilased joonistavad seejärel looma kujutise papile ja lõikavad välja. Kujutise võib välja lõigata ka tükkide kaupa. Seejärel liimivad õpilased välja lõigatud kujutise papp-või paberalusele ja liimivad taustaks erinevaid materjale nagu nööri, mullikile, reljeefset kangast või muud taolist. Teine tund: 45 minutit. Õpilased värvivad kujutise pintsli või valtsiga, kusjuures värvikiht peab jääma ühtlane ja õhuke. Trükkimiseks asetavad õpilased paberi värvitud kujutise peale ja suruvad tugevasti käte, puhta valtsi, pudeli või muu käepärase pressiga vastu paberit. Iga õpilane võiks teha vähemalt kolm tõmmist. Lõpetuseks signeerivad õpilased oma töö järgmiselt: „Töö pealkiri, materjalitrükk, tiraaž, õpilase nimi või allkiri, aastaarv“.
Kokkuvõte
Kolmas tund: 15 minutit. Õpilased arutlevad enda ja kaaslaste loovtööde üle. Üldpädevused:
Suhtluspädevus.
Erinevate kultuuriliste näidete, materjalitrüki protsessi ja trükitehnikaalaste mõistete (tõmmis, trükiplaat, trükkimine jms) kasutamine ja nende üle arutlemine on vastavuses põhikooli riikliku õppekavaga, kus on kirjas, et "kunstiainetes on tähtsal kohal kunstiteostest, -stiilidest, -ajastutest jms rääkimine, kasutades kirjelduses nii korrektset emakeelt kui ka ainespetsiifilist terminoloogiat. Tööde esitlemine ning aruteludes erinevate seisukohtade võrdlemine ja kaitsmine toetavad väljendusoskust ning ainealase oskussõnavara kasutamist." (PRÕK, Lisa 6, 2011)
Matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiapädevus.
Trükiplaadi kujundamisel, sh terviku tasakaalule ja suurussuhetele mõtlemisel õpib õpilane "kasutama kunstimõisteid (kompositsioon, struktuur, rütm jne)" (PRÕK, Lisa 6, 2011). Lõiming:
Loodusõpetus.
Loodusõpetuse õpetamisega taotletakse, et 7. klassi lõpuks mõistab õpilane inimtegevuse ja looduskeskkonna seoseid ning väljendab hoolivust ja lugupidamist kõigi elusolendite vastu (PRÕK, Lisa 4, 2011).
Näidisfoto
Näidisvideo
Õppeülesanne "Silm"
Tehnika: Kuivnõel Klass: 5.–9. klass Kestus: 3 x 45 min Vajaminevad vahendid ja materjalid: tugevad plastikalused, tugevad nõelad või naelad, pastamasin, vilt või nõudepesulapp, akvarell- ja joonistuspaberid, akrüül- või guaššvärvid, salvrätikud, veekauss vms, prinditud fotod erinevatest silmadest, ajalehed paberi kuivatamiseks.
Eesmärgid:
õpilane tutvub ja eksperimenteerib kuivnõela tehnikaga;
õpilane harjutab silma kujutamist;
õpilane teab vähemalt üht välismaa ja üht Eesti kunstiteost, mis on kuivnõela tehnikas tehtud;
õpilane arutleb enda ja kaaslaste loovtööde üle.
Tunni protsess:
Sissejuhatav osa
Esimene tund: ligikaudu 15 minutit. Õpetaja tutvustab õpilastele kuivnõela tehnikat ja näitab omal valikul näiteid Eesti ja välismaa kunstnike loomingust. Lisaks räägib õpetaja lühidalt ka silma ehitusest ja silma tähtsusest hinge peeglina. Kuivnõela protsessi, ajaloo ja kultuuriliste näidete kohta saab informatsiooni siit.
Töö käik
Esimene tund: ligikaudu 30 minutit. Õpilased valivad endale prinditud fotode seast meeldivama silma kujutise, mida tahavad eeskujuks võtta. Silm ei pea tulema anatoomiliselt korrektne, vaid võiks anda edasi mingit emotsiooni, ent siiski on soovitatav, et õpetaja räägiks ka silmaehituse terminitest, et õpilastel kinnistuks ka loodusõpetuses õpitu. Kui silm on joonistatud, hakkavad õpilased silma kujutist trükiplaadile kraapima. Tunni jooksul peab õpilastele meelde tuletama, et õpilased tugevasti kraabiksid, muidu jäävad tõmmised liiga heledad. Teine tund: ligikaudu 45 minutit. Õpilased trükivad oma tööd. Kui klassis on tööde trükkimiseks vaid üks pastamasin, siis võib tekkida pikk järjekord. Selle vältimiseks tuleb õpilastele kindlasti ka lisaülesanne välja mõelda (põnevad töölehed, sõnade rägastik vms, soovitavalt võiksid need olla trükitehnikatega seonduvad). Enne kui õpilased oma teost trükkima hakkavad panevad nad akvarellpaberi vette likku ning seejärel katavad oma trükiplaadi akrüül- või guaššvärviga. Järgmisena pühivad nad töölt liigse värvi salvräti või kangalappidega maha ja võtavad seejärel veevannist paberi ja kuivatavad paberi ajalehtede vahel õrnalt ära. Õpilased panevad trükiplaadi peale niiske paberi ja kuiva paberi panevad aluse teisele poolele. Seejärel panevad töö vildi vahele ja pressivad läbi pastamasina. Iga õpilane võiks vähemalt kaks tõmmist teha mõistmaks trükitehnikate paljundamisprintsiipi ja nägemaks põnevaid nüansse, mida iga järgmine tõmmis tekitab. Õpilased signeerivad oma töö järgmiselt: „Töö pealkiri, kuivnõel, tiraaž, õpilase nimi või allkiri, aastaarv“.
Kokkuvõte
Kolmas tund: ligikaudu 30 minutit. Õpilased arutlevad enda ja kaaslaste loovtööde üle. Üldpädevused:
Suhtluspädevus.
Erinevate kultuuriliste näidete, kuivnõela protsessi ja trükitehnikaalaste mõistete (tõmmis, trükiplaat, trükkimine jms) kasutamine ja nende üle arutlemine on vastavuses põhikooli riikliku õppekavaga, kus on kirjas, et "kunstiainetes on tähtsal kohal kunstiteostest, -stiilidest, -ajastutest jms rääkimine, kasutades kirjelduses nii korrektset emakeelt kui ka ainespetsiifilist terminoloogiat. Tööde esitlemine ning aruteludes erinevate seisukohtade võrdlemine ja kaitsmine toetavad väljendusoskust ning ainealase oskussõnavara kasutamist." (PRÕK, Lisa 6, 2011) Lõiming:
Loodusõpetus.
Silma ehituse ja talitluse seos. Põhimõisted pupill, lääts, võrkkest, vikerkest (PRÕK, Lisa 4, 2011).
Näidisfoto
Näidisvideo
Näidisfotod õpilaste töödest
5. klassi õpilase esimene tõmmis
5. klassi õpilase esimene tõmmis
5. klassi õpilase trükiplaat
5. klassi õpilase trükiplaat
Õppeülesanne "Raamatu järjehoidja"
Tehnika: Linoollõige Klass: 6.–9. klass Kestus: 4 x 45 min Vajaminevad vahendid ja materjalid: linool, linoolinoad, paberid trükkimiseks, akrüül- või guaššvärvid, valts või pintslid värvi pealekandmiseks, lamineerija (võimalusel).
Eesmärgid:
õpilane tutvub ja eksperimenteerib linoollõike tehnikaga;
õpilane mõistab linoollõike protsessi ja oskab luua teost ohutult;
õpilane teab vähemalt üht välismaa ja üht Eesti kunstiteost, mis on tehtud linoollõike tehnikas;
õpilane arutleb enda ja kaaslaste loovtööde üle.
Tunni protsess:
Sissejuhatav osa
Esimene tund: ligikaudu 15 minutit. Õpetaja näitab erinevaid isikupäraseid näiteid raamatu järjehoidjatest. Õpetaja tutvustab õpilastele linoollõike protsessi ja näitab kultuurilisi näiteid välismaa ja Eesti kunstist. Linoollõike protsessi, ajaloo ja kultuuriliste näidete kohta saab informatsiooni siit.
Töö käik
Esimene tund: ligikaudu 30 minutit. Õpilased joonistavad paberile kavandi ja lõpptulemuse joonistavad linoolile otse või kopeerpaberi abil. Seejärel alustavad õpilased lõikamisega. Linooli peab alati lõikama suunaga endast eemale. Teine tund: 45 minutit. Õpilased jätkavad linooli lõikamisega. Kolmas tund: 45 minutit. Õpilased trükivad enda töösid. Õpilased värvivad kujutise pintsli või valtsiga, sealjuures peab värvikiht jääma ühtlane ja õhuke. Trükkimiseks asetavad õpilased paberi värvitud kujutise peale ja suruvad tugevasti käte, puhta valtsi, pudeli või muu käepärase pressiga vastu paberit. Iga õpilane võiks vähemalt kolm tõmmist teha mõistmaks trükitehnikate paljundamisprintsiipi ja nägemaks põnevaid nüansse, mida iga järgmine tõmmis tekitab. Võimalusel lamineeritakse tööd, et kaitsta tõmmiseid määrdumise eest ning lisaväärtuse andmiseks võiks siduda järjehoidja otsa vahva paela või punutise (näide siin). Õpilased signeerivad oma töö järgmiselt: „Töö pealkiri, linoollõige, tiraaž, õpilase nimi või allkiri, aastaarv“.
Kokkuvõte
Neljas tund: ligikaudu 30 minutit. Õpilased arutlevad enda ja kaaslaste loovtööde üle.
Üldpädevused:
Suhtluspädevus.
Erinevate kultuuriliste näidete, linoollõike protsessi ja trükitehnikaalaste mõistete (tõmmis, trükiplaat, trükkimine jms) kasutamine ja nende üle arutlemine on vastavuses põhikooli riikliku õppekavaga, kus on kirjas, et "kunstiainetes on tähtsal kohal kunstiteostest, -stiilidest, -ajastutest jms rääkimine, kasutades kirjelduses nii korrektset emakeelt kui ka ainespetsiifilist terminoloogiat. Tööde esitlemine ning aruteludes erinevate seisukohtade võrdlemine ja kaitsmine toetavad väljendusoskust ning ainealase oskussõnavara kasutamist." (PRÕK, Lisa 6, 2011) Lõiming:
Tehnoloogia.
Õpilane valib oma ideede teostamiseks sobivaid materjale, töövahendeid ja töötlemise viise ning peab tähtsaks töövahendite ohutut ja materjalide säästlikku kasutamist (PRÕK, Lisa 7, 2011).
Näidisfoto
Näidisvideo
Õppeülesanne "Tempelmaastik"
Tehnika: Templitrükk Klass: 4.–6. klass Kestus: 2 x 45 min Vajaminevad vahendid ja materjalid: erinevad materjalid, mis jälje jätavad (reljeefne kartong, kork, kartul jms), akrüül-või guaššvärvid, pintslid, paberid, värvipliiatsid.
Eesmärgid:
õpilane eksperimenteerib erinevate vahendite ja materjalidega ja loob tervikteose;
õpilane väärtustab isikupäraseid ja keskkonnasäästlikke võimalusi loovtöö tegemisel;
õpilane oskab maastikku sümbolitena kujutada;
õpilane arutleb enda ja kaaslaste loovtööde üle.
Tunni protsess:
Sissejuhatav osa
Esimene tund: ligikaudu 15 minutit. Õpetaja arutleb õpilastega tuleviku maastike teemadel (millised on Eesti metsad, mere keskkond või ka linnamaastik tuhande aasta pärast). Õpetaja seletab sümboli mõistet. Templitrüki kohta saab rohkem informatsiooni siit.
Töö käik
Esimene tund: 30 minutit. Tuleviku maastiku loomiseks kasutavad õpilased templeid (reljeefne kartong, kork, kartul jms) ning mõtlevad iga templi jaoks välja sümboolse kujundi koos selle tähendusega. Seejärel kasutatakse templeid näitamaks, milline näeb Eesti maastik tuhande aasta pärast välja, kas mets või linnapilt on asendunud millegi muuga ja kuidas see võiks olla sümbolite kujul esitatud. Samuti mõtlevad õpilased, mis alltekst võiks nende töös kasutatud värvidel olla. Teine tund: 30 minutit. Kui töö on kuivanud, täiendavad õpilased tõmmist soovituslikult vaid värvipliiatsitega, sest näiteks viltpliiatsid ning guašš- ja akrüülvärvid kaotavad templitega saadud põnevad faktuurid ära.
Kokkuvõte
Teine tund: 15 minutit. Õpilased arutlevad enda ja kaaslaste loovtööde üle. Õpilased esitlevad enda töid ja ütlevad, kuidas nad mingi templi tegid ning mida mingi tempel sümboliseerib. Õpilased signeerivad oma töö järgmiselt: „Töö pealkiri, templirükk, õpilase nimi või allkiri, aastaarv“.
Üldpädevused:
Suhtluspädevus.
Erinevate kultuuriliste näidete, materjalitrüki protsessi ja trükitehnikaalaste mõistete (tõmmis, trükiplaat, trükkimine jms) kasutamine ja nende üle arutlemine on vastavuses põhikooli riikliku õppekavaga, kus on kirjas, et "kunstiainetes on tähtsal kohal kunstiteostest, -stiilidest, -ajastutest jms rääkimine, kasutades kirjelduses nii korrektset emakeelt kui ka ainespetsiifilist terminoloogiat. Tööde esitlemine ning aruteludes erinevate seisukohtade võrdlemine ja kaitsmine toetavad väljendusoskust ning ainealase oskussõnavara kasutamist." (PRÕK, Lisa 6, 2011)
Matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiapädevus.
Õpilase mõtlemine ja arutlemine tulevikumaastiku ja sümbolite üle on vastavuses põhikooli riikliku õppekavaga, kus on kirjas, et "Kunstiainetes rakendatavate ülesannete lahendamiseks tuleb sõnastada probleeme, arutleda lahendusteede üle, põhjendada valikuid ja analüüsida tulemusi. Õpitakse kasutama kunstimõisteid (kompositsioon, struktuur, rütm jne), võrdlema ja liigitama erinevate nähtuste tunnuseid ning kasutama sümboleid." (PRÕK, Lisa 6, 2011) Lõiming:
Kirjandus
Lihtsamate sümbolite seletamine (PRÕK, Lisa 1, 2011).
Näidisfoto
Näidisvideo
Õppeülesanne "Illustratsioon lemmikraamatule"
Tehnika: Monotüüpia Klass: 4.–9. klass Kestus: 45 min Vajaminevad vahendid ja materjalid: siledapinnaline tugevam alus (plastik, klaas vms), akrüül- või guaššvärvid, pintslid, valts, vatitikud/hambaorgid jms, paberid trükkimiseks, paberid kavandi tegemiseks, harilikud pliiatsid.
Eesmärgid:
õpilane tutvub ja eksperimenteerib monotüüpia tehnikaga;
õpilane mõistab monotüüpia tehnika protsessi;
õpilane tutvub Edgar Degas ja Eduard Wiiralti monotüüpiatega;
õpilane oskab kirjandusteoses kirjutatut ja kogetut visuaalselt väljendada;
õpilane arutleb enda ja kaaslaste loovtööde üle.
Tunni protsess:
Sissejuhatav osa
Ligikaudu 10 minutit. Õpetaja tutvustab monotüüpia tehnikat ja näitab Edgar Degas ja Eduard Wiiralti monotüüpiaid. Monotüüpia protsessi, ajaloo ja kultuuriliste näidete kohta saab informatsiooni siit.
Töö käik
Ligikaudu 10 minutit. Õpilased teevad endale lihtsa kavandi oma lemmikraamatuga seonduvast emotsioonist või seigast. Kavandi tegemine on vajalik, et õpilased teaksid, mida nad kujutama hakkavad, sest võrreldes õli-ja trükivärviga, kuivab akrüülvärv õhu käes üsna ruttu ning selleks peabki õpilastel olema üsna selge ettekujutus sellest, mida nad kujutama hakkavad. Ligikaudu 15 minutit. Trükiplaat kaetakse valtsi või paksemate pintslite abil ühtlaselt kogu plaadi ulatuses. Õpilased teevad kujutise vatitikkude, pintsli, salvrätikutükkide jms, millega saab plaadilt värvi eemaldada ning tekkinud valgetest kohtadest saabki kujutise. Monotüüpia vabaduse tunnetamiseks võiksid õpilased katsetada tehnika võimalustega tehes vähemalt kolm erinevat monotüüpiat, sh eksperimenteerida ka joonte tugevusega. Õpilased signeerivad oma töö järgmiselt: „Töö pealkiri, monotüüpia, õpilase nimi või allkiri, aastaarv“.
Kokkuvõte
Ligikaudu 10 minutit. Õpilased arutlevad enda ja kaaslaste loovtööde üle.
Üldpädevused:
Suhtluspädevus.
Erinevate kultuuriliste näidete, monotüüpia protsessi ja trükitehnikaalaste mõistete (tõmmis, trükiplaat, trükkimine jms) kasutamine ja nende üle arutlemine on vastavuses põhikooli riikliku õppekavaga, kus on kirjas, et "kunstiainetes on tähtsal kohal kunstiteostest, -stiilidest, -ajastutest jms rääkimine, kasutades kirjelduses nii korrektset emakeelt kui ka ainespetsiifilist terminoloogiat. Tööde esitlemine ning aruteludes erinevate seisukohtade võrdlemine ja kaitsmine toetavad väljendusoskust ning ainealase oskussõnavara kasutamist." (PRÕK, Lisa 6, 2011)
Lõiming:
Kirjandus.
Jutustamine piltteksti (foto, illustratsioon, karikatuur, koomiks) põhjal (PRÕK, Lisa 1, 2011).
Näidisfoto
Näidisvideo
Õppeülesanne "Autoportree"
Tehnika: Diatüüpia Klass: 4.–9. klass Kestus: 45 min Vajaminevad vahendid ja materjalid: õlipastellid, harilikud pliiatsid, joonistuspaberid, prinditud fotod (soovi korral).
Eesmärgid:
õpilane tutvub ja eksperimenteerib diatüüpia tehnikaga;
õpilane mõistab diatüüpia protsessi;
õpilane tutvub Paul Gauguini diatüüpiatega;
õpilane arutleb enda ja kaaslaste loovtööde üle.
Töö käik:
Sissejuhatav osa
Ligikaudu 10 minutit. Õpetaja tutvustab diatüüpia tehnikat ja näitab kultuurilisi näiteid Paul Gauguini diatüüpiatest, sh näitab videot, kuidas Gauguin oma diatüüpiaid tegi. Diatüüpia protsessi, ajaloo ja kultuuriliste näidete kohta saab informatsiooni siit.
Töö käik
Esmalt joonistavad õpilased hariliku pliiatsiga autoportree (vaatavad ennast peeglist, fotolt või joonistavad peast). Teine variant on, et õpilased kasutavad diatüüpia tegemisel enda prinditud fotot. Õpilased katavad paberi õlipastellidega, panevad selle peale oma joonistuse või väljaprinditud lehe ja joonistavad foto üle. Õpilased võivad tööle ka enda nime kirjutada, et proovida kirjutamist peegelpildis (see on vajalik, et tõmmisel nimi õiget pidi tuleks). Õpilased signeerivad oma töö järgmiselt: „Töö pealkiri, diatüüpia, õpilase nimi või allkiri, aastaarv“.
Kokkuvõte
Õpilased arutlevad enda ja kaaslaste loovtööde üle.
Üldpädevused:
Suhtluspädevus.
Erinevate kultuuriliste näidete, diatüüpia protsessi ja trükitehnikaalaste mõistete (tõmmis, trükiplaat, trükkimine jms) kasutamine ja nende üle arutlemine on vastavuses põhikooli riikliku õppekavaga, kus on kirjas, et "kunstiainetes on tähtsal kohal kunstiteostest, -stiilidest, -ajastutest jms rääkimine, kasutades kirjelduses nii korrektset emakeelt kui ka ainespetsiifilist terminoloogiat. Tööde esitlemine ning aruteludes erinevate seisukohtade võrdlemine ja kaitsmine toetavad väljendusoskust ning ainealase oskussõnavara kasutamist." (PRÕK, Lisa 6, 2011)